5. septembrini sai Kliimaministeeriumile esitada tagasisidet kliimakindla majanduse seaduse eelnõule ja seletuskirjale. Tartu Ülikooli seisukohad esitati kestliku arengu keskuse eestvedamisel. Mõningaste mõistete ja terminite täpsustamise kõrval puudutasid sisulised täpsustused alltoodud teemasid, mille kohta saab lähemalt lugeda ametlikust dokumendist.
Seaduseelnõus on nimetatud ettevõtluskeskkonna toetamist, et täita kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. Ülikool soovitab lisada samasse paragrahvi ka kliimasõbraliku ja väikese CO2 heitega majanduse soodustamise.
Ülikool nendib, et kasvuhoonegaaside lekke vältimise põhimõtet tuleb täpsustada, ja teeb ettepaneku kasutada mitmetimõistetava väljendi asemel selgemat terminit „kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimise põhimõte“, sest leke viitab pigem väljaimbumisele füüsilisest konteinerist.
Kliimamuutuste leevendamise eesmärkide kõrval soovitab ülikool sõnastada ka kliimamuutustega kohanemise eesmärgid või seada vähemalt konkreetsed tähtajad, mis ajaks need eesmärgid on seatud.
Sättesse, kus räägitakse kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest avalikus sektoris, tuleb ülikooli arvates lisada nõue soodustada kestlikke liikumisvalikuid.
Linnaruumi ja looduse lõimimise kava koostamise kohustus võiks linnade kõrval olla väiksema täpsusastmega kohustuslik ka teistele omavalitsustele, sest linna tunnustega avalikku ruumi leidub ka linnadest väljaspool.
Mis puudutab kaasamist, siis teeb ülikool ettepaneku lisada huvirühmade kõrval kaasatavate isikute loetellu ka kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise eksperdid.
Ülikool leiab, et kliimaprojektsioone võiks uuendada sagedamini kui kümne aasta tagant, sest kiiresti arenevas teadusvaldkonnas muutuvad ka teadmised kiiresti. Uuendamine võiks olla samas rütmis valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) aruannete ilmumisega.
Ülikool on arvamusel, et eelnõu võiks olla läbivalt selgesti seotud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.